USA esindajatekoda on heaks kiitnud seaduseelnõu, mis vabastab mõned pooljuhtide tootmisprojektid föderaalsetest litsentsimisnõuetest, et käsitleda muret keskkonnaülevaadete ja kohtuasjadega, mis lükkavad edasi kodumaiseid kiibitehaseid.
Eelnõu on esitatud president Bidenile eesmärgiga kiirendada USA pooljuhtide tööstuse arengut.2022. aasta kiibi- ja teadusseaduse alusel ajendatud stiimulite meetmetest on kiibiettevõtted lubanud investeerida umbes 400 miljardit dollarit Ameerika Ühendriikide tehaste ehitamisse.Eeldatakse, et sellised ettevõtted nagu Intel ja TSMC saavad seaduseelnõust rahalisi vahendeid miljardeid dollareid, et aidata maksta suurimate projektide eest kogu Ameerika Ühendriikides.
Neid auhindu ei ole veel lõpule viidud ja pooljuhtide ehituskohad kontrollitakse riikliku keskkonnapoliitika seaduse (NEPA) alusel ning esmaspäeval vastu võetud õigusaktid leevendavad seda nõuet.Tööstusametnikud on juba pikka aega muret tundnud ning ka USA kaubanduse sekretär Gina Raimondo on mures, et riikliku keskkonnapoliitika seaduse läbivaatamine võib põhjustada kuude või aastate viivitusi ja põhjustada projektide kohtuasju.Kuid keskkonnaorganisatsioonid hoiatavad kiibi tootjatel sellest protsessist mööda hiilida, viidates tööstuse kasvavale heitkogustele ja kasvavale mõjule keskkonnale.
See on näide pingest, mis on omane Bideni tööstuspoliitika tõukele.Teisest küljest on Valge Maja seadnud ambitsioonikad kliimaeesmärgid ja pooljuhtide tehaste ehitamine võib nende eesmärkide saavutamise veelgi raskemaks muuta.
Eelnõuga loetletakse kolm viisi, kuidas CHIP -seaduse rahastatud projektid saavad riikliku keskkonnapoliitika seadusest erandeid.Esimene võimalus on alustada ehitust enne selle aasta lõppu ning enamik suuremaid ehitusplatse peaks selle läve järgi täitma.Üks erand on Microni tehnoloogiaprojekt New Yorgis.Sel juhul ei ole kiipi tootja veel täitnud puhta vee seaduse litsentsimisnõudeid ja erinevaid riigitaseme eeskirju.
Teiseks ei saa projekti, mis saavad ainult laene (mitte otseseid toetusi), riikliku keskkonnapoliitika seaduse alusel, mida praegu ei kohaldata ühegi kiibiseaduse alusel ergutusprogrammide suhtes.Lõpuks, kui rajatise rahastamine moodustab vähem kui 10% projekti maksumusest, võib selle vabastada, mis on eelnõu varasemates versioonides madalam kui 15%.
Esmaspäevane hääletus saabus pärast enam kui aasta kestnud arutelu kongressis seaduseelnõu üle, mille kiibitööstus on tähtsustanud.Laiema kaitse seaduse eelnõu osana kiitis senat heaks eelmisel suvel kiibiseadusega rahastatud projektide riikliku keskkonnapoliitika seaduse erandid, kuid maja spiiker Mike Johnson blokeeris detsembris selle sätte mõne vabariiklaste seadusandja vastuseisu tõttu.Nad otsivad laiemaid litsentsimisreforme, mitte ühe vabastuse erandile.
USA senat vastas sellele, edastades seaduseelnõu sõltumatu versiooni, mille esmaspäeval esindajatekoja heaks kiitis.
